Su tiivad on nii õrnad..
Sind kaugele ära nad viivad..
Kui oleks ma lind, siis tean..
Et armastax vaid sind...
Sa muret üldse tundma ei pea..
Sest maailmast sa mõndagi tead...
Mu südames, seal jube valu..
Seda piina ma küll enam ei talu...
Kes aitax küll mul mõelda, mis õige või vale..
Tean et mu jutt on väga hale...
Miks nii äkki ma ära armunud..
Kui poleks ma vaid sedasi tormanud...
Mu süda see on täis tulvil igatsust ja ootust...
Kuid ma ei kaota veel lootust...
Et ühel päeval sa tuled taas...
Ja sa mu jalge ees põlvili maas
|
