Ei taha tunda ennast, Sind ega teda,
tahan minema siit, tahaks lennata ära.
Ei taha kanda endas seda vimma ja viha,
mille tekitanud on haigestunud maailma kisa.
Ei taha voolata jõgi, kus loomake käis,
see ühtäkki kuivas, jõel mõõt sai täis.
Ei taha õitseda enam, see kauneim õis,
ta lootusetult närbus, kui kõik tühi näis.
Ei taha ja tahan, tahan ja ei,
see mis oli hea, sellest halb kord sai. |
