| Kui tulevad sügisilmad,
siis sind ma jälle näen.
Palun sule oma silmad
Kinni haaran su käest.
Puhuvad tugevad tuuled
Ja kase oksal siristab lind,
Kokku puutuvad me huuled,
Sa tead ju, ma armastan sind.
| | Fred | | Lisas: mrfred @ 2011-01-05 | Hinne: 5 |
| Kes on see mees me maja ees,
kes istub paksu lume sees?
Ta ei karda tuisku, lund
ega maga talveund.
Meeldivad tal külmad ilmad,
suured nööbid on tal silmad.
Kogu aeg tal muie suul,
ninaks on tal porgand suur.
Kaelas tal on villane sall
ja kehaks muidugi lumepall.
See on ju meie lumemees,
kes muu see istuks lume sees.
| | Fred | | Lisas: mrfred @ 2011-01-05 | Hinne: 3.33 |
| Keset metsa kasvas kuusk,
kes ei mõelnud üldse muust
kui et nagu linnul suled,
oleks temal ehteks tuled.
Tahtis tema ehteid saada
ning üleiele käis ta laadal,
ei ta leidnud karda, kulda,
ajas jälle juured mulda.
Kurvalt istus lumehanges,
külmast tal jäid oksad kangeks.
Pani silmad kinni ta
ning jäi kohe magama.
Hommikul kui ta ärkas
otsekohe ehteid märkas.
Nüüd ta oli kauneim puu,
naeratusest kõrvuni suu. | | jõulud, kuusk, ehted, ime, talv | | Lisas: mrfred @ 2011-01-05 | Hinne: 3.67 |
| |
