| Tuhat korda kas või alata
tuhat aastat tõusu mitte luigelend
oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Tuhat kõuehäälset küsijat
Vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Mm... jah, just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
EESTMAA ON EESTLASTE KODUMAA | | laul | | Lisas: kraustel2006 @ 2007-05-15 | Hinne: 3.38 |
| Ma vihkan viisi,kuidas minuga räägid
Ma vihkan kui sa vahid
Ma vihkan sind nii palju ,et jään...
See paneb mind riimima
Ma vihkan--
Ma vihkan kui sul on alati õigus
Ma vihkan kui sa valetad
Ma vihkan kui sa paned mu naerma
isegi rohkem, kui paned mu nutma
Ma vihkan kui sind pole
ja kui sa ei helista
Aga kõige rohkem vihkan ma seda
et sind vihkan
isegi koige vähem
isegi üldse mitte | | armastus, kurbus | | Lisas: kraustel2006 @ 2007-01-24 | Hinne: 3 |
Nägin sind teisega,
ta oli ilus.
Tuntsin armukadedust,
ning jooksin ära.
Õhtul tulid mulle külla,
rääkida tahtsin,
kuid sa ei lasknud.
Kui küsisin, kes ta on,
Sa ainult punastasid ning ei vastanud.
Kui vihastasin,
said Sinagi vihaseks,
ning jalutasid lihtsalt minema.
Ja nii see jäigi,
mina seisan siin aknal,
ning näen kuidas sa minema kõnnid,
sina seal kõndimas kaugusesse.
Öösel helistasid ning tahtsid rääkida,
keeldusin, kuid südames tahtsin.
Hommikul ukse taha tulid,
ning rääkisid nii palju, kui tahtsid.
Rääkisid, et see oli lihtsalt mingi tuttav,
ning armastad ainult mind.
Tahtsid, et andestaksin,
ning ma andestasin,
sest armastasin ju Sind.
Kuid jällegi nägin sind teisega,
ta oli veel ilusam.
Kuid seekord ma ei jooksunud minema,
vaid läksin kohe selgitust küsima.
Sa tegid nagu sa ei tunnekski mind,
ütlesid, et ma olen mingi hull.
Peale seda jalutasin ma minema,
silmis oli kange nutt.
Kui koju jõudsin,
sulgesin end oma tuppa,
ning Sa helistasid jälle nagu tookord.
Tahtsid rääkida, kuid ma keeldusin,
ning ütlesin ma ei armasta enam sind.
Nii see jäigi,
mina oma toas üksinda sind taga nutmas,
ning Sina teadmisega, et ma ei armasta.
Kuigi tegelikult armastan sind rohkem kui oma elu,
kuid nii see pidi minema ja läksiki. | | armastus, kurbus | | Lisas: kraustel2006 @ 2007-01-24 | Hinne: 4.09 |
| |
