| Sa oled nii kena,
tundud aus ja rahulik.
Sinuga koos olla on hea,
ah kellele ma valetan,
sa oled super hea.
Su hing tundub nii puhas nii hell,
tunnetan igat rakku sinus,
kas sina ka.
Tunnen sinus midagi head,
tunnen sinu soojust
ja puhast energijat üksteisega jagamas.
Ükski minu kallistus pole muuseas,
ma vaatan su hinge,
kui mind sa suudled,
vaatan su hinge,
kui mul käest sa kinni hoiad,
vaatan su hinge,
kui puudutan sind.
Sinust ära ei väsi ma iial.
Oled nii hooliv ja kaitsev,
et mul pohhui ma usaldan sind...😆 | | Keemia meie vahel. | | Lisas: kiki13 @ 2015-09-11 | Hinne: - |
| Kõik need mälestused,
sinust mu ex Vempa
ja sinust mu kallis Paul.
Need mu südames rasked nigu kivid.
Augus mu südames
on pidev varingu jada.
Ei teagi,
kaua teid edasi leinata jaksan.
Raske ja rõhuv tunne segab mu tundeid,
seda asendades teen ehk vea,
no igatahes ma ei tea.
Teiega olid meeldejäävad mälestused,
elust endast,
ei teagi, kas kirjutan kunagi romaani,
seni teen veel komaari... | | laste, isad | | Lisas: kiki13 @ 2015-07-10 | Hinne: 4.5 |
| Kõik need mälestused,
sinust mu ex Vempa
ja sinust mu kallis Paul.
Need mu südames rasked nigu kivid.
Augus mu südames
on pidev varingu jada.
Ei teagi,
kaua teid edasi leinata jaksan.
Raske ja rõhuv tunne segab mu tundeid,
seda asendades teen ehk vea,
no igatahes ma ei tea.
Teiega olid meeldejäävad mälestused,
elust endast,
ei teagi, kas kirjutan kunagi romaani,
seni teen veel komaari... | | laste, isad | | Lisas: kiki13 @ 2015-07-10 | Hinne: 3 |
|
Ma ei ole pidanud kunagi nii raske südamega olema
ja kunagi pole ma tundnud end nii üksi.
Kuhu jäid hommikused, ma armastan sind kallis,
ja õhtused head ööd ja kallid,
see kõik kadus,
koos sinuga,
enam pole kedagi kaissu võtta,
kui sa tööl olid siis alati helistasid ütlesid,
et kallis võtan sind kaissu võta mind ka,
mõlemad kaisutasime patja kuni jälle koos saime olla.
Keegi pole mind nii armastanud ja minust nii väga hoolinud nagu sina seda tegid.
Korter ilma sinuta on nii tühi,
ma pole kunagi nii korralikku meest näinud,
kui seda olid sina, kallis...
Kui me 5kuud olime suhelnud ja esimest korda kohtusime
Tegid hommikuti kohvi, kallistasid mind,
pesid nõusid, hoolisid minust ja lastest
kuni oma surmani välja...
OH, see kõik mis sinuga juhtus on nii ebareaalne,
südames ikka loodan ja ootan sind tagasi meie sekka,
aga järjest reaalsemaks saab see,
et sa ei saa tulla,
kuid kindlasti tuleksid kui saaksid... ONJU
Igapäev tunnen puudust sinu armastuse avaldamisest.
Sa said meie lapse magama panekuga paremini hakkama,
sa aitasid mind nii palju kõiges.
Keegi aru sinust ei saanud ja ka minust,
et miks me armastame 11 nii väga,
me sobisime nii hästi kokku,
olime nii lähedased...
Nii raske on mõelda sulle, et sa enam tagasi ei tule.
ja ma pean sinust varsti lahti laskma,
aga kõige sellega on nii keeruline leppida.
Loodan, et oled ikka meiega ja loodan, et oled meie tibu kaitseingel.
Sa olid nii tugev, et tulid isegi MEIE lapse sünni juurde kaasa,
see kõik oli sinu jaoks nii oluline, tahtsid nii väga meie armsa lapse vastu võtta,
tahtsid kindlalt kohal olla.
Meil oli nii lõbus seal koos, mulle nii meeldis kui vapper sa olid,
see pilt on mul igavesti silme ees,kuidas sa kaasa puhkisid...
Kahju, et ma pean edasi jätkama ilma sinu armastuseta,
ma jään sind igavesti armastama.
Ma mõistsin sind kõige paremini,
aga nagu ikka teised segasid vahele ja sellepärast tekkis ka meile probleemid,
oleks parem olnud teise mõjutusi mitte kuulda võtta,
oleks rahulikum olnud, oleks on paha poiss ma tean seda jah.
see tekitas meis suure segaduse vahepeal, vabandan kallis...
Päev enne oma surma ütlesid mulle, onju kallis ükskord läheb meil ka hästi,
ma ütlesin sulle jah.
Lihtsam oleks olnud leppida sellega, et mu maha oleksid jätnud,
kuid ma tean sa poleks seda teinud, sa lihtsalt võtsid kätte ja surid ära...
Sa armastasid mind otsast lõpuni,
sa ei jätnud päevagi seda mulle korrutamata.
Ükskord sa ütlesid mulle,
kallis tule ruttu siia, küsisin mis on, sa ütlesid lihtsalt mulle,
et kallis kas tead kui kallis sa mulle ikka oled,
see oli sinust nii armas...
Me nutsime koos, naersime koos,
sa olid nii hea tugi mulle,
nii kahju, et enam mul pole meest kes oli nii tundeline ja lähedane mu hingele,
enam pole mul kedagi kelle embuses sellisel traagilisel hetkel nutta, keegi ei toeta.
keegi ei lohuta, sina oskasid seda alati mu kallikene,
sa olid nii kena, sa olid nii armas, nii tugev ja niii kallis.
Sa olid nii äge,
koguaeg hea tujuline ja väga rõõmus,
sinuga sai nii palju kino tehtud.
Me armastasime üksteist lõpuni välja.
Kallis, me pidime ju igavesti koos olema, miks küll kõik nii viltu läks,
miks oli sinu aeg surra, miks,
ma armastan ju sind kallis...
Sa ikka ütlesid mulle,
et kui sul on kurb tuju,
siis kõige paremini aitab see,
kui lähed peegli ette ja naeratad endale,
sa viisid mind nii mõnigi kord peegli ette ja kõditasid mind,
et ma ometi naerma hakkaks...
Ma ei kahetse ühtki koos veedetud aega, mil ma olin sinuga,
sinuga oli alati nii tore ja ka kõige igavamal ajal oli sinuga lõbus.
Ma võiks sinust pika romaani kirjutada, kui tore sa olid oma elu ajal,
uskumatu, et sa 31aastasena surid lihtsal nii ootamatult ära..
Ma pean selle leinaga üksi hakkama saama,
nii tore oleks kui sa oleksid minuga...
Su vend vähemalt on nii tore ja toetab mind veidi leinas.
Iga päev on nii vahelduva tujuga,
ei oska hetkel millestki rõõmu tunda,
nii tore on see, et meie laps on vähemalt sinu nägu,
igapäev vaatan teda ja sina mis sina,
vähemalt said natukenegi elada sinust on ainult head mälestused,
sest sa olidki väga tore ja viisakas.
Kui vähe oli meil aega olla koos,
oleks tore olnud kui oleks 10aastatki saanud koos olla,
aga ainult 2 ja pool aastat,
ma ei taha seda uskuda.
Aga kõik päevad sinuga olid väärtuslikud,
nagu sa ikka ütlesid kurb aga tõsi, tõsi, aga kurb...
Jään sind igavesti armastama,
tahaks nii väga veel viimast korda kallistada,
nii väga tahaks veel viimast päeva sinuga koos olla,
aga rohkem seda enam ei juhtu,
heal juhul kohtume me kõik kunagi taevas,
siis kui minu aeg on käes.
Loodan, et lein on ükskord kergem,
aeg parandab kõik haavad.
Mul on südames lihtsalt tühjus,
millega täita seda tühja auku.....................EI TEA, TÕESTI EI TEA...
Võibolla kunagi paraneb lihtsalt ära...aga kuna,
kallis, kuna hakkab mul parem... | | kallis, oled, igavesti | | Lisas: kiki13 @ 2015-07-05 | Hinne: 5 |
| Heh...
isegi Aramis pole ära veel joodud,
ei siiski,
loomingust ma ei loobu!!! | | ja | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3.67 |
| Ma soovin...
rahulikult elada ja
mitte väga põdeda,
võtta elu vabalt nagu varemgi.
Olla edasi erapooletu,
veidi südames rahutu,
kuid siiski mitte hooletu! | | ja | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3 |
| Kõigel on oma tähendus ja piir,
armastus on siiras truudus on liiast.
Tahaks saada kingituseks Nelke
ja mälestused mataks liiva,
see ei tee ju kellelegi liiga.
Mul pole mingeid piire,
kui ei oska ise hoida
teatud asjadega piire.
Tahaks tunda sooje päikse kiiri,
ei! ega sellega ole kiire! | | teatud asjad | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3 |
| Mis võim on vihal,
mis võim on ihal,
kui seal saab alguse pommiaugu ahel,
kas esimese võimu viha
jääbki märkamata alati,
just nimelt,
susikaga, kahe silma vahel!!! | | kogemus | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3 |
| Mitte miski
ei ole tuksis pole läbi
ega muutu olematukski,
Lihtsalt mu mõtte ja reaalsuse suhe on napp,
nagu Vene ja Eestimaa Vapp | | ha | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3 |
| Raisakotkas
või inimene,
kumbki pole pime onju,
raskelt teeseltud üleolu
matab hinge mulle halba meeleolu,
Kas vihmast või äiksest,
rajust või rahest,
on ültse vahet,
sadama vahel,
paikneval laeval,
eri ohtlikul ajel puhtalt pääseda,
mitte aga mineme lennata.
Võimalust pole,
kas sadam või kari,
või lihtsalt väikene vihmavari,
mis varjatab kõik mõtted ja tunded
ja eluületus normid.
Kas sa norid,
ehh... vastust ma tean,
sa pole mu ori ega põranda hari,
ja käi kus kurat kui noritki tüli | | mõtte | | Lisas: kiki13 @ 2014-06-20 | Hinne: 3 |
| |
