Astun mööda lumist rada
piki kõnniteed
Kuulen, kuidas keegi kõnnib
minu jälgedes
Ongi hea, et oled seltsiks
mulle koduteel
ei tunne end siis üksikuna
selle õhtu eel
Langeb hõbedasi helbeid
kindale jääb muster
Naudin möödund mälestusi
nägu tähist rõske
Tuled päris lähedale
naudin sinu puudet
Viivuks vaatan seljataha
sära helkleb puudel
Ja siis märkan-
jälgi pole
Kuhu jäid mu ingel?
Tundsin ju, see polnud vale!
Äkki külm on hingel...
|
