| Me armastus oli nakkav
Oli selles röömu,pisaraid ja kurbust takka
Aasta on läinud, kui viimati astusin su tuppa,
Kui olid purjus, oksendasid ja hoidsin su tukka.
Miks küll mu armastus ei lakka,
Kuigi oleks ammu aeg see tunne minus tappa.
Elu meil läks rappa, kui võõrale ulatasin ma käppa,
Ja truudust sulle ma murdsin ,olles joonud Grappat
Südamest kahetsen seda taska ja ka seda , et ajasin sulle paska.
Tean, et olin sulle kallis, nagu imik emale hällis
Ja nüüd sa mind isegi ei salli ja sul on keegi teine , kes sinule kallis
Ja tunned röömu et pole iial enam meie armastuse vangiks
Oma südame annaksin pandiks
Et näha veel ükskord sädelust su silmis, rohekas hallis
Ma palun andeks su käest,
Veel kord, kõigest väest
Jäin sinust ilma nagu Muhamed mäest
Pudrumägesid ja järvesid lubasin sulle hoolimata tõest,
Kuid täitsin vaid killukese jõest
| | armastus, rõõm, mägi, tõde, okse | | Lisas: Olks @ 2011-04-04 | Hinne: 3.67 |
| |
