| Elu on kuid ja päikest täis,
Mina rõõmsalt mööda teed käin
Leidsin sinu ja sina minu
see on arastuse kauneim ilu.
Ma imetlen sinu kauneid silmi,
Kuid hommikul märkasin taevas musti pilvi
Loodan vaid see oli silmapete,
mäletad seda kui ma hüppasin vette.
Olid olemas minu kõrval sa,
kui tundsin end pisut üksikuna.
Ma olen väga meelitatud sinust,
Sest oled väga,väga ilus.
Mõtlen sulle kui sulgen silmad,
olles sinust kaugel eemal
Ma soovin,et oleksid minu kõrval,
koos me kõnniks kas või maailma serval.
Aga ma tean meil koos oleks hea,
Muusikat sulle mängiks sõnu ritta ma seaks.
Vahest kui olen mõttes pisut eemal
Siis sina oled see kellest mõtlen igasugu teemal.
Aravatavasti varsti oleme koos
Ning võib panna punkti ka siin loos
Kes saaks aru kui keerulised on tunded,
Mõeldes inimesel me jääme ikka unne.
Oodates aega,see ei peatu,
pole olemas inimest kes oleks veatu.
Ootan sind ma tean,et tuled
1 kord kui silmad sulen.
Kui kord ma avan enda silmad
Siis tean vaid seda sa oled minu kõrval,
Ma ootan,et see poleks unes,
Selle pärast ma pisutki mures | | Teema, silm, mure, unes, pilv | | Lisas: Miisukene @ 2013-03-23 | Hinne: 5 |
| TA SURUB SUULE
JA SÜDAMELE,
MUUTUB OHTLIKUKSKI,
MATAB VAHEL HINGE.
TAHAKS TA SINULE
HOIULE ANDA.
KUI SA EI SÖANDA
TEDA IGA PÄEV
ÕLUL KANDA -
VAHEL ÕHTUTI,
KUI VAATAD PEEGLISSE,
PAITA PÕSEGA — EHK SOBIB TA
SU SILMADE VÄRVIGA.
ÜKSINDA MA
NIIKUI NII
EI KANNA TEDA ÄRA. | | peegel, hing, ohtlik | | Lisas: Miisukene @ 2013-03-23 | Hinne: 5 |
| |
