Kunagi olin täis lootust
Nüüd aga on vaid üksindus
Kunagi oli valgus minu elus
Nüüd aga on vaid tahtmatus pimeduses
Miski pole nii hea, et kesta igavesti
Ma sulen silmad ja kõik on selge
Tahtmatult haavan end
Ma olen tavaline ja tähtsusetu
Ning ei vääri tähelepanu
Kesköö
Olen üksi kuuvalgel
Oma hinge vang
Ma mäletan aegu, mil teadsin, mis on vabadus
Ma naeratasin siis
Ma olin ilus
Vabadus
Ma pean ootama päikesetõusu
Ma pean mõtlema uuele elule
Hommik
Varjud on kadunud
Saan lennata taas
Kuni saabub öö
Ja langen puuri taas |
