| Läbi kareda õhu tõttan ma, ei hoogu peatada ma saa.
See õhk on purpurpunane, on päikseloojang varane.
Sihtpunktiks kättesaamatu, nii kaugel on ta veel..
See pole õige armastus, on nukker vaid mu meel.
Ma püüan, ma ju püüan! Nii raskelt, oh kuis püüan!
Kuid palju ma ka hüüan, ei kätte teda saa.
Õhk on nii palav, magus, loomakesed vagus.
Sest tõttan mööda mina, süda on kui tina.
On teede ääres roosid... Meelitavad mind.
Ükskõik kui palju moosid, on valus minu rind..
Tahan olla rõõmus, kuid liiga raske see.
Mu tee on jube valus.. See on läbipääsmatu. | | armumine, armastus, teekond, mina | | Lisas: Katus @ 2015-10-25 | Hinne: - |
| |
