Paistku siis päike
või kumagu kuu.
Kuid pehme on ikka
su siidine suu.
Vaatan ma välja
on sombused ilmad.
Ei iialgi looju
su säravad silmad.
Kõnnin ma murul
või kõnnin ma jääl.
Kuid ikka sealt kaugelt
laulab su hääl.
Olgu siis külm
või olgu siis soe
Kuid iialgi peitu
su ilu ei poe.
See ongi see tunne
mis võtab mul pea.
See ongi see tunne
mis südamel hea. |
