mul oli üks unistus...Selles unistuses olid ka sina...
Et mul on kunagi mere ääres suur maja.
See ei pea olema eriti suur ...
Aga seal on palju taevast ja suur aed.
Ja aknad vöiks olla hästi suured..
Et päike saaks paista sisse ja valgust oleks seal koguaeg..
Ja hommikuti keedan ma kohvi....kuid siis äkki see kõik purunes.
kõik mis sa rikusid meie vahel ühe ainsa kirjaga!
kaotasin inimese kelle pärast olin nõus tegema kõike..ja juba olid plaanid koos hakkata elama sinuga..aga siis sai see sõprus läbi...
mu elu muutus samasuguseks nagu varem...asjad ei õnnestunud enam ja kõik jooksis liiva ..kuna sina olid mu peas ja möttetes koguaeg..
..ja loodan et kunagi olen ka mina õnnelik ja kellest hoolin ikka väga ....aga ma ei suuda sest sina oled mu peas ja südames ikka ja alati .....
alati ootan sind tagasi aga tean et kas ei saa vöi on see raske...
ikkagi ootan sind,,,,kasvõi surmani....
armastan sind väga oma südame põhjas!
kui saad siis tule ja ja andestan sulle...ma ootan! Ütle mulle ainult kas hoolid minust...ja kas suudaks sa mind armastada löpuni...`?
sõprus on asi mida tuleb hoida ja kasutada hästi...olge head ja tehke seda kõik--........ |
