Ta tegi seda, mida andestada ei suudaks keegi.
Suudaks, aga mitte seitsmendal korral
See kallistus oli väärt kulda,
Ei rohkem kui kulda. Oli väärt andestust.
See kuidas lasi mul oodata ja kiruda,
Nutta sisimas ja siiski naeratada teistele, ka talle.
Kõik on ju korras. Alati on olnud
Kuid mitte mulle.
Istudes ta kõrval ja olles õnnelik tema pärast ja tema jaoks,
Et tema saaks päriselt olla õnnelik.
Kuid iial enam öelda talle sõna armastus,
Sest ütlemisel ja ütlemisel on vahe.
Nagu ka olemisel ja õnnelik olemisel.
Tean, et lõpuks jään ikkagi sinna,
Mis ka ei juhtuks ja mida ka ei mõtleks.
Igaveseks, sest, et andusin alguses
Ja tagasiteed pole.
| | igatsus, armastus, pisarad, kurbus, kartus | | Lisas: Kuld @ 2009-08-17 | Hinne: 4 |
| |
