| KUI MAAILM LAGUNEB..
ja varisemis ohus on su elu.
Siis naerata,
Las variseb see maailm kokku.
nii ruumi teed Sa uue jaoks.
aegajalt kevadpuhastust
me sisimas on vaja
on vaja seda
raputavat miskit
mis silmad avaks uuele. | | kadrile, igatsus, oht, maailm | | Lisas: gerlet @ 2010-10-16 | Hinne: 4 |
Seisad ristteel
kuhu minna,ei tea
juuksed salkus,riided märjad
Pisaraid Sa teiste eest varjad
Tahaks köige peale karjuda,
kuid püüad valuga
harjuda.
Üksinduses liig tihti murdud
tunned end kui surnud.
Pimeduses muutud räbalaiks
teiste ees teed end labaseks.
Nii ehitad müüri oma
valule,köik vöiksid
Sind jätta rahule.
tahad ahastuses nutta
ennast peita pimedasse
tuppa.
Ja kui hommik saabub
tunned hinges köik
hääbub.,muutub tuimaks
Su valu,
Päevavalgust masendus ei talu.
| | kadrile | | Lisas: gerlet @ 2010-10-16 | Hinne: 3.67 |
Vaikus minu sees on märg
nikerdatud saladustest
kurbusest ja tormist
avan eluraamatu
kohalt kuhu juhatab mind
kingajälg-
jäänud ühtimatu
öö pimedas hinguses.
Kurbus on kukkunud mu
südameisse.
Kus pisarad kivistuvad kivideks,
ja ei mingeid pärle silmis neist!!!! | | kadrile | | Lisas: gerlet @ 2010-10-16 | Hinne: 3.67 |
| Surnuaial
sa tead isegi,
et seal on vaikne
seal kõik magavad
oma tuhande aastat und.
Seal ei sega meid keegi
ja meie ei sega kedagi.
Tule-läheme koos
ja kõnnime,
haudade vahel ringi,
uurime seda maailma-
ehk siis teistpoolsust.
Tule-istume ühele hauaplatsile,
ühele valgeks värvitud pingile.
Istume selles
ja lihtslt vaikime
vaatame
ja uurime,
vahel ka mõtleme
ja unistame,võibolla-
sureme ka meie koos
ja et meid maetaks nii-
nagu neid siin,
üksteise kõrvale
meie tuhande aasta und nautima.
Tule lähme jalutame koos
ja ainult edasi.... | | kadrile | | Lisas: gerlet @ 2010-10-16 | Hinne: 3.67 |
| |
