Mind ümbritsevad kõledad seinad,
sinuta olles ei lõppe mu leinad.
Süda kui tuul üksikul väljal ulub
ja aeg me kohtumisele tõkkeid punub.
Igatsus pekslevaid südamelööke matab
ja väike mõtegi sinust ilma jääda mu tapab.
Ma ei saa oma pisaraid tagasi hoida,
suudan uinuda alles siis,kui päikene koidab.
Sinu nägusid silme eest möödub tosinaid
ja mu huuled ei väsi su nimede sosinaist... |
