Kui kunagi meie teed lahku viivad,
luban sulle, et kasvatan endale siis tiivad.
Et lennata ära siit,
kus on kurbuste liit.
Lendan ära siit kaugele,
hiljem istun maha pinnasele nii laugele.
Mõtlen veel kord siis sinust,
et kas tunned puudust minust.
Kui kord tagasi tulen,
siis sinust möödudes oma silmad ma sulen.
Kuna kardan, et uuesti ma tärkan
ja hommikul ilma sinuta ma ärkan. |
