Ei ole mul kulda, ei raha, ei muud,
kuid mul on mu huuled, mis annavad suud.
Kui lumisel teel sa kõnnid ja näed
mu ilusat nägu, siis sirutad käed
ja jooksed, et rapuvad rinnad kui mäed,
ning minuni jõudes näost punaseks läed.
Me seisame koos ja sinulgi muud
ei ole, kui nooruslik liha ja luud
ning tulised silmad nii säravad, truud.
Ja sust täpselt siin sul annangi suud.
Nii head kinki polegi saanud ju veel,
aitähh, minu kallim, mu kauneim juveel!
|
