üks hetk me elus on kordumatu,
kordumatu on meil sündida...
me elame läbi lapsepõlve,
saame suureks ja elame läbi elu.
siis kordub kõik..
lähevad aastad ja lähevad päevad,
inimesed aina surevad
mina veel elan ja elan..
ootan hetke,ootan päeva..
kõik on sama
ma vaatan tagasi ja näen...
nii kõik on ja jääb
kõik lahkuvad järjekooras.
ootavad oma hetke..
saabub öö ja kuu on taevas
iga hetk kus kõnnin üksi on igavene..
näen eemal lähenevat autot..
minu hetk on käes...
üks hetk ja kaob kõik.
hetk,ei mõtle ma midagi...
nii vaikselt kõik kaob...
elu käib silme eest läbi...
kukun pikali ja olen kuskil ruumis...
kõnnin tunneli lõppu ja olengi kadunud...
siis näen kõrgelt neid nutetuid silmi..
pildid ja mälestused jäävad..
aga hing lendab minema...
hing vabaneb.. |
