| Astun toa uksest välja,
sulgedes selle oma järel.
Väljas on külm ja pime,
aga minu jaoks pole see ime.
Külm õhk võtab mu jäsemed enda haardesse,
ma tunnen seda
aga ei lase end häirida.
Ma jalutan
teadmata suunas,
suunda pole aga minu mõtted koormavad selle kaotuse.
Need mõtted ajavad mu segadusse,
vahel jälle toovad õigele rajale tagasi.
Aga minu suund ei muutu,
sest siht on silme ees kindel!
| | Rada, rännak, edasiminek | | Lisas: Neleh @ 2017-12-16 | Hinne: 3 |
| |
