Ta lihtsalt seisis mu ees.
Seisis ja vaatas mind hellalt.
Seisis ja naeratas õrnalt.
Seisis ja sirutas käe.
Seisis ja puudutas mind.
Mina sisisn
ja õrn õnnevärin läbis mu keha
ja äkki ma ei seisnudki enam.
AEG SEISIS
Kuid tema kandis mind kätel.
Ma ei hakkanud vastu,
kui ta suudles mu kaela.
Ma ei tõuganud teda eemale,
kui ta puudutas mu rinda.
Ma ei kartnud teda enam.
AEG SEISIS
Mina lamasin ta käte vahel,
tunnetasin kehade lähedust,
nautisin kirge me vahel...
Ja siis ta tõusis.
Ta lihtsalt seisis mu ees.
Seisis ja vaatas mind nukralt.
Seisis, silmanurgas värelemas pisar-
seisis ja lahkus.
AEG SEISIS
OLime ainult...
Seinakell tiksus nukralt,
akna taga liikusid puud,
pilveräbalad lendasid taevas-
AEG EI SEISNUD ENAM
Mina seisin ja pisarad jooksid.
Mina seisin ja vaatasin talle järele...
Ja äkki ma ei seisnudki enam.
Ma jooksin, jooksin tema juurde.
Ma lihtsalt seisin ta ees.
Seisin ja vaatasin hellalt.
Seisin ja naeratasin õrnalt.
Seisin ja sirutasin käe.
Seisin ja puudutasin teda.
Tema seisis ja kallistas mind.
AEG SEISIS |
