| Iga väike linnupoeg on
teise sarnane,
ainult suitsupääsuke teeb
häbi parvele.
Miks ta Eesti asjadega
peab veel jändama?
Kutsun teda mõistusele,
kutsun rändama. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Aastatuhandeid ma olen veeretanud kivi,
seda teha oskan juba kõigist paremini.
Loodan väga, et see töö mul kunagi ei lõppe,
muidu ootamas on mind veel raske ümberõpe! | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Sulaveeks on muutund juba lumehelbekene.
Hävimise kiirusest on kurb nüüd inimene.
Sellepärast saadan soovi vette havidele:
loodusseadus vastata võiks minu huvidele. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Kahvatu, nii kahvatu on lumivalgekene.
Inetu on vaadata üks haige inimene.
Kängu kasvand pöialpoisse sebib mööda tuba -
paistab et nad lapsena suitsetasid juba.
Nii viletsad on asjad kõik selles metsatalus.
Õnnelikuks jutulõpuks puudub piisav alus. | | eesti autorid, tuntud autorid, Simo Runnel | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| lepistikus punapõsksed neiud
jooksivad välkuvate kintsudega
kilkasivad nii et kajas
rinnad ei rippunud vaid põrkasivad
jooksivad seal ja kukkusivad
põllu serval heinakuhja
hullasivad ja pildusivad kõrsi
teineteisele siidiste kaeluste vahele
päike ja valgus loojusivad
ja plikad uinusivad hunnikusse
ja külma tulles läksivad ära koton
nii ka mina kes ma mitu tundi
olin istunud põõsas rohelises
tõmbasin püksi ülesse
ja seadsin sammud isatallu | | ziggy | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| ahh ma lootsin et
tuleb suvel ja jääb kuid
tuiskab temata
eks vaata mind nüüd
siin minu lõbusas toas
istun, igatsen
kuidas ma tahan
kedagi ja tedagi
jah nagu ikka
üks karikakar
armastan ei armasta
üle põldude
tuled tuuleta
ütled “sina” hääleta
sa armastad mind | | ziggy, haiku | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| 1.
või oli see hoopis
armastus jasmiinipõõsas
mis lõhnas ja kutsus
enda kaissu
või oli see hoopis
suvealguse tuul
ja öine päike
õhukene udutekk
see väike luuletus
2.
hääletult
helisevad männiladvad
laulavad kivid
kiljuvad vaevakased
seal raba kohal
kus kull lendas
ja lendab veel praegugi
sest mina käin temaga
igatsemas
niiskes samblalõhnas
kolmapäevaõhtuti
käed taskus
üksinda
3.
mina-romantik
ja mina-realist
vaidlevad
asjade üle
mis lõpuks on ikkagi minu enda otsustada
kes?
4.
surun ennast
vastu musti mõtteid
ja värvin nad
oma kahvatu näoga
valgemaks
sinises toas
näivad nad aga ikkagi
mustadena
5.
öelge
kas te olete minuga ausad
öelge palun
ausalt
sest ma usaldan teid kõiki
kuid kardan haiget saada
kardan
ausalt
6.
mesilasena
kärbsena
lillhernena
hõljun te kohal
mesilasena
kärbsena
lillhernena
mõtlen teie peade peal
käte kõrval
jalgade all
rinna ligidal
kahe silma vahel
ja te ei näegi mind
kuidas ma teid kõiki ihaldan
ahh… | | ziggy | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| sa, tuul mererannas
mu käsi lõua all
liiva lõhn ja
õtupilved hellad hallid
viimane laine silitab randa
sedasi ehk seal sinuga
pääsevad valla need minu
kontrollimatud ihad | | ziggy | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| |
