| Ma olen akrobaat
mõeldes ühest, tehes teist
ning olles, kes ma pole
mängides üht teist... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kristallselges öös,
karjuda nimesid.
Võluri elutöö
on teha imesid.
Vahel pisimgi võit
võib tunduda imena.
Nii väikegi laevasõit
ja tüdruk, ilusa nimega.. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Läheduse soojus,
süütab valguse
pimedus siis loojub,
päev saab uue alguse. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma elan muinasjutu maal,
Kus küünlais särab iga saal.
Ning veinikeldris elu mõtte leidsin ma
Ja sest ajast lahkuda, ma sealt ei saa | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Reaalsus kaob,
Sest olevik ja Mina
Kui tõsielu pähe taob | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ärkan hommikul vandudes,
mööduvate häälte kandudes.
Rong on läinud,
ja rööpad temaga. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kõike vihata,
Armust joobuda.
Võimatut ihata.
Kõigest loobuda.
Valu trotsida,
Tänaval karjuda,
Õnne otsida
Halliga harjuda.
Kõike kaotada,
Tagasi võita.
Silmi paotada,
Homsesse sõita
Sinuga võidelda,
alla anda.
Endaga sõidelda,
Maha kanda. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Küünal, vaikus,
Neli akent, piiluvad,
Ja avanevad teineteises.
Lahvatab leek,
Noolib seinu, kuid
Ei põleta, kuumalaine
Sulatab meeleolu.
Lõpp. Küsimused ilma
Vastusteta. Tuleb tuul,
Maja ägiseb, tuli kustub
Ja hakkab kõrvetama. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Luua väsimatult, kirjutada
Välja mõelda, peegeldada
Tundeid, mõtteid, tegusid
Kuid tähtsaim veel kirjutada
Südamest südamesse. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui mälestustest keriksin ma niidi
Ja võlutelgedel ma kooks
Nii mööduks aastad, kümned
Sest riie kunagi ei valmis saa
Ma kuningana paljalt ringi käin
Kuid teistel kuube mässituna näin
Ma vaimusilmis näen, on muster selge
Sealt koorumas lause ehk mõte:
Ma elasin. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| |
