| Pole mina mingi turske
suusatajasell –
Põhjust annan naerupurskeks
suusamatkadel.
Ema mulle suusasaapaid
samuti ei too,
Ütles: “ülikonna saad vaid,
tarvilik on too.
Suusasaapaid sa ei vaja –
nendes on vaid oht.
Kunstikool ja malemaja –
seal on sinu koht!
Ja kui vaja, kasutada
minu saapaid saad.”
Nii ma naistesaabastega
sõitsingi murdmaad…
Mall veel minu kõrval startis –
sportlik, pikk ja kõrk –
muigas, küllap minust kartis,
et ma olen nõrk
kõrvalsõitja … mul vaid häbi
oli saabastest.
Sõitsin krossi kähku läbi,
vestil keel , - mis sest,
oskasin vaid üksnes mõelda:
“saapad, saapad, saa… “
Äkki: finis! Kõigist mööda
lendan. Võit! Hurraa!
| Leelo tungal, talv, suusad, lumi | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: 2 |
| Lumesadu, lumesadu!
Õhk on magus nagu mõdu!
Terves linnas puhkeb sadu
oi kui uhkeid lumesõdu.
Ruttu riide! Hoovi kähku!
Näed, et vajatakse sind just
Vastast hirmutama plehku,
Vallutama võimsat kindlust –
Hiigelsuuri lumevalle,
Kõigil kõrgust poolteist meetrit.
Tagalas las uusi palle
Teha pisikesed peetrid.
Mööda! Pihta! Mööda! Pihta!
Kes on täpseim, sest saab peamees.
Kindralile vastu pihta
Paiskab lumepommi reamees.
Vastane on tark ja kange…
Kuid ei anna alla sõdur –
Kümme hüpet läbi hange,
Ning siis …
Siis on äkki rõdul
Kõigi emad: “sööma! Sööma!”
Teada toiduta on põdur
Võitlema ja vastast lööma
Nagu kindral, nii ka sõdur …
Mis seal teha - teame seda:
Marssalgi peab kuulma ema.
Katkeb iga õige sõda,
Siis kui sööma kutsub tema.
Tumenevad taevalinad.
Hangedest saab sinav vatt ja
Kindralite roosad ninad
Vaikselt nohisevad patja.
Kindlusedki suigatavad –
Ükski hääl ei sega und neil.
Köögis emad kuivatavad
Marssalite märgi mundreid.
Leelo tungal suusasaapad
Pole mina mingi turske
Suusatajasell –
Põhjust annan naerupurskeks
Suusamatkadel.
Ema mulle suusasaapaid
Samuti ei too,
Ütles:” ülikonna saad vaid,
Tarvilik on too!
Suusasaapaid sa ei vaja –
Nendes on vaid oht.
Kunstikool ja malemaja –
Seal on sinu koht!
Ja kui vaja, kasutada
Minu saapaid saad.”
Nii ma naistesaabastega
Sõitsingi murdmaad …
Mall veel minu kõrval startis –
Sportlik, pikk ja kõrk –
Muigas, küllap minust kartis,
Et ma olen nõrk
Kõrvalsõitja … mul vaid häbi
Oli saabastest.
Sõitsin krossi kähku läbi,
Vestil keel – mis sest,
Oskasin vaid üksnes mõelda:
“saapad, saapad, saa …”
Äkki : finis! Kõigist mööda
Lendan. Võit! Hurraa! | Leelo Tungal, lumi, talv | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: - |
| Igaüks, kes tuleb vastu,
küsida vist tahaks:
"Poiss, mis klassi sa siis astud,
ära üame üajals?"
Vastaksin, kui keegi päriks:
"Esimesse klassi!"
Kõik on vait. Niisama päris
öelda ka ei passi...
Üsna koolimaja ligi
hakkan närvitsema:
Tuleks täna ometigi
klasmi kaasa ema!
Ega äkki plekke, kortse
ole pluusis- mütsis?
Hüütakse ju esmakordselt
mind nüüd koolijütsiks!
Seisan klassiukse taga.
Aralt katsun linki.
Kui vaid saan, siis istun aga
esimesse pinki! | Leelo Tungal, 1.klass, kool, laps | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: - |
| Kui ma ükskord suureks saan,
(siis, kui kasvan vanaks),
on mul päris kindel plaan:
hakkan jõuluvanaks!
Veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
Kapi otsas - küll ma tean! -
on meil vitsakimpki.
Minust kasvab jõulumees!
Õpin seda kunsti:
pärast sööki on mul ees
juba veidi vuntsi. | Leelo Tungal, jõulud, jõuluvana, laps | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 4.75 |
| Mida ma veel hoian,
keda ma veel kaitsen,
kui mitte sind,
mu kodune maa?
Kes mulle kingiks keele
ilusa, elusa laulu,
kui mitte sina,
mu kodune maa?
mida mõista võiksin,
kes saaks aru minust,
kui mitte sina,
mu isa maa?
Kes mind maailmas saadaks,
kes mind tagasi võtaks,
kui mitte sina,
mu ema maa?
| Leelo Tungal, ema, isa, kodumaa, kodu | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Koristaja on me ema -
kraamib tube, kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema -
kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu
märkad: ema keedab toitu.
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud-haavad.
Kui me grippi jääme talvel,
istub öösitigi valvel ...
ema õmblejaks on meile -
uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb-kraamib päeval-öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib veel töölgi,
aga kus - ei mäleta ... | Leelo Tungal, ema, laps | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 2 |
| Vanamemm on hea - ta emal oli emaks,
pärast aga mulle vanaemaks sai.
Vabal tahtel hakkas mulle vanaemaks –
juba selle eest ta teenis pika pai!
Vanamemm on hea - ta lubab teha kõike,
ja kui vahel eksin, mind ei laida ta.
Kui kord olen suur ja vanamemm on väike -
ma ka luban temal ennast aidata. | Leelo Tungal, vanaema, vanamemm, mina | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Kui ma ükskord olen kuuekümne viiene
siis saab mu vanem õde seitsekümmend kaks.
On ju titadelegi vist vesiselge see,
et siis käib temast üle minu jaks.
Annan näpulaksu, kui ta hakkab imema
oma pöialt.
Ütlen “Sööd mul hinge seest!”
kui mul külalised on, õe ajan minema.
Möirgan naerda kui tal hammas tuleb eest.
Oma ratast talle ilmaski ei anna ma
ega näita loomamargialbumit.
Lähen kinno suure ilusa sõbrannaga
Öelgu veel, et kasi omatuppa,titt!
| Leelo Tungal, kättemaks, titt, õsw | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Nii palju on ühtmoodi maju -
üks masin nad valmis tegi!
Jah - häbist või maa alla vaju -
ta teistega ajame segi.
On ühtmoodi trepid ja uksed,
ja kardinad lehvivad tuules.
Me uurime südame tuksel:
ehk ema on ootamas uksel?
Ehk isa on akna taga?
Sest majad küll ühtviisi tehti -
kõik kivist ja klaasist on nemad.
On sarnased pliidid ja voodid,
kuid ikkagi isemoodi
on kõikide isad ja emad!
| Leelo Tungal, ema, isa, maja, kodu | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Kui ma kunagi kasvan suureks,
jäävad väikeseks isa ja ema,
las nad elavad rõõmsalt mu juures,
ma ei hakka küll tõrelema,
kui nad lõhuvad sinise tassi
või siis kollase pardiga kruusi.
Ma neid nurka seepärast ei tassi -
ostan kogu aeg uusi ja uusi ...
| Leelo Tungal, ema, isa, mina | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 5 |
| |