Tuhmjasse tuppa sind toodi,
väikene metsade veli.
Ladvas veel lindude heli,
õrnades oksades hooti
meenub veel orava hüppeid.
Tuhmjasse tuppa sind toodi.
Nüüd aga võrratut helki
pillud kuldnarmaste telki.
Sätendav tulestik loodi
hõbedast helmeste rüppe.
Helk aga kustub nii ruttu,
kiiresti põlevad tuled.
Ehted kui laetud suled
langevad võlude uttu
mööduva peopäeva järel.
Kas sinul kahju ei ole
päevist sääl metsade kojas,
kus sinul juured jõid ojast?
Kas sinul igatsust pole
mulla ja sambliku järel'?
Võib aga olla - su elu
täitub me silmade särast,
ohverdad end meie pärast.
Meile oled vaid lelu
mõningaks ilusaks päevaks | | jõulud, jõululuuletus, jõulukuusk, ehted, sära | | Lisas: Carl16 @ 2018-12-23 | Hinne: - |
| |
