Jõuluõhtul aknad härmas,
keegi uksetaga lärmab.
Need on vintis päkapikud,
veidrikud ja imelikud.
Nendega koos jõulutaat,
kelle turjal õllevaat,
Käes tal soojad käpikud,
ja põues mõned lapikud.
Räige möll siis läheb lahti....
hommikul ma ärkan sahvris.
Süda paha, pilt on taskus,
püstiseismine teeb raskust.
Jõulutaat on täis kui pinal,
magab vannis prillid ninal,
Kõiges süüdi päkapikud,
veidrikud ja imelikud.... |