Jõuluvana külas käis,
ise oli maani täis.
Mantlihõlmad olid valla,
ütles, ruttu viina kalla.
Siis ta küsis minult salmi,
lugesin Krõlovi valmi.
Ei tal olnud kaasas kinki,
juba katsus ukselinki.
Kakerdades kadus uttu,
mina läksin varsti tuttu.
Jõuluvanal puudus sarm,
sest ta oli mingi parm. |
