Torman mööda samad teed,
mida varem olen jalutanud.
Ainult vahe on selles, et seekord torman
kuna tunded mu sees ei lase rahus minna.
Kogu mu sisemine tasakaal
on ühe hetkega kadunud.
Ei oska olla, ega ka mitte olla
vaid ainult tormata teadmatus suunas.
Ühel hetkel haaran peast kinni
nagu oleks süüdlane sinna maetud.
Aga ei, selles osas pole kellegil ega millegil süüd
vaid on jäänud alles minu appi hüüd. | | rahutus, hüüe | | Lisas: Neleh @ 2016-11-07 | Hinne: 1 |
| |
