Põlvede kriimud, sõrmedel metsvaarikate verd,
kõnnin piki odrapõllu kuiva kollast merd.
Õllevili, kruubivili seisab nagu sein.
Marjamannerg lõhnab nagu metsik koduvein.
Veri veele i tea, mis lõikus, mari - mis on moos.
Küpsus, ootus, viivitus on ühes viivus koos.
Kes ma olen? Kuhu lähen? Teeskel, et ei tea.
Põllukünka tagant tõuseb pilv kui lapsepea
| Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| |