On ajalik me laul - ükskõik kui ilus.
Meil pole tema üle kauaks voli.
Ka see, kes silpe sadu kordi silus,
teeb ükskord viimse laisa riimi: oli.
Ah, just se oli - ehataevas hele,
kui pehmeid sõnu õhku aurus suudelt,
kui meie odavaile mütsidele
kuldmünte kukkus igavestelt puudelt...
(1998) | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| |