Mees istub, pilgus igavikusära
ja vaatab,
meelekohas tume tuik,
kuis naine, kandes endas kallisvara,
sääl läbi aia
läheneb kui luik.
Pilk puhkab pilgus,
huuled avanevad
ja lihtne sõna puhkeb nagu lill.
Pulss tuikab, süda tuksub:
kevad, kevad!
Laps liigutas end ihus, pillavhell. |
