Kesk aasa mulda
Läen õhtule —
Ju ehakulda
Läeb puhkele
Päew unine.
Ja üle talu
Ning üle maa,
Kui sumin, walu,
Jääb üksinda
Weel mõtlema.
Siis tasa nutul
Kui kogu muld
Ning ingli jutul,
Mil higikuld
Toob päikse tuld...
Siis kerge aste
Läeb edasi —
Ja langeb kaste
Nii jällegi
Kui alati. |
