avad oma silmad
päike sind soojusega tervitab
su käed on külmad
keegi sulle kaugelt lehvitab
sa teda ei tea
kuid tema teab sind
sa kaotad pea
ta jälitab sind nagu torkiv pind
ta ei jäta sind
silmist ei kaota sind ta
hoiab ta kõigest väest sind
kaitseb sind kurja eest ka
kuid südamest teda vihkad
kaugele põgened ta eest
temast lahti saada sa ihkad
see tunne tuleb sügavalt sinu seest
ta on su saatus
tulevik mida sa purustad
see on su elu kaotus
selle kõige hea sa unustad |
