oled tükike mu hingest
Kuid ma olen lihsalt tükike su raskest elu pingest
Ma loodan, et sa minust veel hoolid.
Misest et ma vahest su käest hellusi liiga palju noolin
Sa oled kui särav täht kes kukkus mulle sülle seitsmendast taevast
Ma tunnen end ilma sinuta kui üksik tuulepuhang tormisest laevast
Oled mulle au ja uhkus
Sa oled kui valgus teisel pool kallast
Ainuke valgus keset seda viha ja pimedust
Ometi viimaks saan ma mõtlemisest vähekenegi puhkust
Sa oled nagu näkkineid keset neid merelaineid ja tuulist ilma
Sinu võrratu ilu peegeldub mulle otse silma
Pimestav on su siiras ja võrratu ilu
Kütkestav on su hea ja armas hing
Tahaks oma käe sirutada läbi su juuste
Tahaks oma külmunud käe panna vastu su punetavat põske
Tahaks olla lihsalt su läheduses ja tunda su erilist aurat
Tahaks öelda sulle pane silmad kinni ja usalda mind
Tahaks hoida sust kinni, et ma saaksin jõudu, et edasi minna
Tahaks sosistada sulle kõrva kui palju ma tõesti armastan sind |
