Vahel lihtsalt sa ei mõtle..
ainult unistad et oleks kõik parem..
Et kõik oleks hea .....Korras!
Aga EI... alati läheb midagi viltu..
Keegi ei saa ju aru ..keegi ei mõista ..
Võid ju teeselda , aga hinges valitseb ikkagi tühjus, mahajäetus..
Puhuvad vaid tuuled koos mälestustega..
Milleks?.. nutmiseks?.. valuks?
Eiii.. ikka selleks et olla nii üksik..isegi siis kui sul on inimene kellega kõike jagada...
Kõik on purunenud tuhandeks killuks mida püüad aina rohkem ja rohkem kokku liimida... Kuid siis on ikkagi see üks tükk puudu... SINA!
|
