. .
.
Täna on pühapäev, 22.05.2022, kell on 17:24        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Kategooriad » Eesti autorid .
   

Artur Alliksaar - Lahkühtimine (Päikesepillaja)

Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev naine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Sa oled jõgi, mina olen kaldad.
Sa sigined ürgelamuste soost.
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad,
pean mina kohe varisema koost.

Sa oled ese, mina sinu vari.
Ma olen vaev ja sina oled troost.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
...kaks sõna hääbumatust muinasloost...
Artur Alliksaar, eesti autorid, tuntud autorid, Päikesepillaja
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

Artur Alliksaar - Seitse etüüdi (Päikesepillaja)

 Järgmine luuletus samas kategoorias

Artur Alliksaar - Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma (Päikesepillaja)

» Järgmine

. .