Veel hetk,miks päikest keelad saa.
Las kuulab kevadise vihma müha,
las unetumalt tähti vaatab ta,
sel hapral hetkel,mis on elus püha.
Sul kerge hoida teda sündimast.
Su tahet keegi vägisi ei muuda.
Kes kaitsta võiks veel olematut last.
Ta appi hüüda,karjuda ei suuda.
Kas saa ei jaksa teda ilma kanda,
et maailm tema üle rõõmu kallaks
ja enda kõrval pisut ruumi anda,
ta jalad mahutada laua alla. |
