| Vaata, päike pole enam madalal
ja kuu on öösel nõnda selge.
Nüüd seisatame koos siin kaldapeal,
kõik tundub imeliselt kerge.
Me soojad käed on üheks sulanud,
vaatan vargsi sinu meelast suud.
On päevi, kuid ja aastaid halatud,
nüüd korraga on süda imeliselt suur.
Nii muretu ja rahulolust veidi totter,
just täpselt nii võin täna üle aja öelda.
Ei miskit maailmas me vaja enam rohkem,
nüüd õnne peale ometi on aega mõelda. | | päike, kuu, öö, imeline, süda, rahulolu, õnn | | Lisas: ragged @ 2008-07-20 | Hinne: 5 |
| Ei tohi sa lahkuda lumisel talvel..
ja kevadel ma nutta keelan sul!
Kui suvi..
siis ootan sind öösiti valvsalt,
kui sügis..
siis ootan sind hommikul. | | igatsus, kevad, nutt, suvi, öö, sügis, hommik, armastus | | Lisas: ragged @ 2008-07-20 | Hinne: 3 |
| Öö süles langevad pisarad,
öö süles silmad kord niiskuvad,
öö süles on valu ja ahastus,
öö süles on lõputu armastus... | | armastus, öö, pisrad, ahastus, valu | | Lisas: ragged @ 2008-01-03 | Hinne: 4.5 |
| Vaid murtud salmides võin jutustada sellest, mis
on toimunud viimased kakskümmend aastat.
Luulest on kaugel kõik, millest kõnelen
Kujundid lahtuvad nagu käärimaläinud vein,
mis huvitab vaid herilasi, kes ilmuvad ka ainult
teatud aasta-ajal ega oma sümboli tähendust.
Kui sa tuppa astud, pean olema suremiseks valmis.
(Kas ma olen selleks nüüd tõeliselt valmis, küsin
eneselt keset ööd, mis lausa tormab hommiku poole,
hoolimata kellast või salasoovidest pikendada, piken-
dada see ainumas hetk, mil olen endaga nii
üks, et hirmgi hakkab.)
Oleme kaubelnud armastuse kui rahaga, mida saab kulu-
nute vastu pangast alati seaduslikus korras vahetada.
Oleme ka viisakusi vahetanud ning harrastanud silmaklappe
seal talus, kus vindus suutmatus endaga toime tulla
tõeliselt ja kauplemata.
(Ah, nagu nii paljudes kohtades Eestimaal,
nagu on juhtunud nii paljudega siin Eestimaal, kus ükski
tõekspidamine teisega ei kattu nind ainus viis eneseteostuseks
on eitada teist endasarnast.)
Sa tuled hommikul, ma tean, sa tuled alati hommikul,
teades, kui väsinud olen valgeks kõneldud ööst,
kuidas mind häirivad pesemata aknad ja töö, mida teen,
et need mõtte jõul saaksid puhtaks.
Sinuga koos tuleb hulk teisi viisakalt naeratajaid,
keda olen truult järginud, teenides sõnad ja salmis
meelterõõme ja tuhinaid, nimetades mõistmiseks kõike,
mis minu omast erineb.
Sa tuled ja hakkad mind rääkima tagasi. Tagasi minevikku.
Tagasi nõrkustesse, mida ma ei häbene, sest tänaseks on
nad sulanud kui märtsikuine lumi.
Sa ütled mulle, et andku ma andeks või ärgu andku.
Võrdsed võimalused mõlemad. Et e peame mõistma ja
mõistma
luuleks saanud männikasvude pilgu all, mis on alati taga-
mõtetest puhtad.
(Kui hästi tunned sa luulet!)
Aga mina olen valmis surema või ärkama ellu ning Tume
Ruut
ei tõmb mind ligi. Tuleb ärgata ellu, mis võib olla ju surmgi.
Ootan saabumist nagu kella kuuest kojamehe luuda,
mis pühib minult viimase katte kui vaha ega tunnista
minegid mööndusi.
Kell pole veel kukkunud. Ja mina pole midagi öelnud.
Kõik selgitused on tagantjärgsed.
Ainult öö on tõeline.
Olen tüürinaine oma majas. | | öö | | Lisas: misseeon- @ 2007-08-29 | Hinne: 4 |
| Esimene armastus on nagu kevade kuldne liblikas päikesekiirtes.
Ta vilksatab korraks ja kaob.
Mälestus millestki nii toredast
võib talutavaks muuta ka elu kõige mustema päeva.
Esimene armastus on nagu virmaliste veiklemine
selgel talvisel ööl - sama seletamatu,
sama karge ja kaunis.
See on kõige suurem ime pärast sündi. | | armastus, päikesekiir, mälestus, öö, kaunis, ime | | Lisas: ragged @ 2007-07-17 | Hinne: 4 |
| Pimedas öös, pimedas elus ootan sind.
Keset hirmu ja valu,
ootust ja lootust ma ikka ootan veel sind.
Kõik mis kunagi oli kaob, kõik mis kunagi tuleb kaob.
Oodates pimedas, oodates ja aina oodates.
Lõputusse kaugusesse vaatan,
leian varje - inimhingede varje
aga sina ei ole nendega,
sina oled kadunud.
Kui leht tuule käes kõigun siin maailmas,
kui vihmapiisk aknal mis õrnalt veereb alla poole.
Ma ootan sind siin, ootan siin kuni igavikuni. | | öö, pimedus, elu, hirm, valu, ootus, lootus, lõputus, kaugus, igavik | | Lisas: ragged @ 2007-07-17 | Hinne: 3 |
| ööl, mil täiskuu
võikalt irvitas
ja kõike mõnitas
ma kuulsin su laulu
sinu laulu
õitsevates sirelitest
ja lummavalt
lõhnavatest lilledest
sa äratasid mind
ülesse unest
ja ma tõusin
sügavast hauast
ringutades märkasin sind
ja sina mind
sa jooksid mu juurde
ja minu nina
täitus vapustavalt
hurmava lõhnaga
ma ei suutnud
lüüa oma hambaid
su kõrri
kui sa palusid saata end koju
sa peatusid
vana pärna juures
pöörasid
oma näo mu poole
paljastasid oma kihvad
vampiiri kihvad
ning mina enda omad
sa puhkesid naerma
ja mina ka
me huuled leidsid teineteise
ja me hõljusime
armsates mustades pilvedes | | kuu, öö, mõnitus, laul, haud, sina, mina, vampiir | | Lisas: ragged @ 2007-01-06 | Hinne: 4 |
| Kõik ootavad seda valgust...
kartes või hirmu tundmata...
päike paistab mu silmadest...
ta ei lähe täna öösel looja...
ja maailm loeb valjult kümneni...
1...2...3...4...5...6...7...8...9...10:) | | valgus, päike, öö, maailm | | Lisas: ragged @ 2007-01-06 | Hinne: 3.33 |
Jõulu õhtul jõulu ööl
jõuluvana rabas tööd
kes sai kingi kes sai vöö
Kes sai k***i kogu öö
| | jõulu õhtu, öö, jõuluvana | | Lisas: Jyrkaa @ 2006-12-25 | Hinne: 3.4 |
| |
